Wednesday, September 30, 2015
Monday, September 28, 2015
"Tuisk" ja "Preili-talutüdruk"
Olen läbi lugenud kaht Aleksander Puškini kirjutatud lühijutte, milleks on "Tuisk" ja "Preili-talutüdruk".
"Tuisk" jutustab armunutest, kes plaanisid kodust põgeneda, et laulatada kirikus ja hakata elama oma ette. Põgenemise ajal noormees Vladimir eksis ära tuisu tõttu samal ajal, kui neiu Maria ootas teda kannatlikult kirikus. Ära oli eksinud veel üks mees, Burmin, kes juhuslikult sattus kirikusse ja abiellus Mariaga. Pärast laulatust läksid nende teed koheselt lahku.
Maria oli pikka aega haige. Vladimir samal ajal ütles temast lahti ja läks sõjaväkke.
Pärast isa surma kolis Maria koos emaga mujale, kus olid tal palju meesaustajaid. Üks mees jäi talle silma ja juhuse kombel oli see mees just see, kellega ta aastaid tagasi abiellus juhuslikult tuisu ajal.
"Preili-talutüdruk" jutustab mõisapreili Liisast, kelle elu oli igavavõitu. Tema toatüdruk Nastja tekitas temas soovi tutvuda noormehega, kes oli tema naaber. Kahjuks nende isad ei sallinud üksteist ja see tutvumine oli raskendatud. Liisa otsustas muuta ennast sepatütreks ja mängida Alekseiga, et elu huvitamaks muuta. Mäng muutus reaalsuseks ja nad armusid üksteisse. Noormehel oli mõttes sepa-"Liisaga" abielluda, aga samal ajal tahtis ta isa panna päris Liisaga abielluda, sest nende isad leppisid ära. See tähendab, poiss ei teadnud, kes on mõisapreili ja kas sepatütrena tutvustanud neiu on ikka sepatütar.
Liisa naabrimees koos oma pojaga külastasid neid ühe korra. Liisa riietus ümber ja meikis ennast nii, et Aleksei ei tundnud teda ära. Neiu maskeraadi korraldamise põhjuseks oli kartus, et ta vastasel juhul ei saagi teada, kas Aleksei abielluks temaga ilma tingimusteta või mitte.
Vahepealne on juba meelest läinud, aga lõpus Alekseil oli asja Liisa juures, kus ta avastas, et sepatütar on hoopis mõisapreili.
Jutustused oli kergesti loetavad ja põnevad, sest ei osanud eriti ette aimata, mis võib juhtuda järgmistes lõikudes. Kõik jutustused sisaldasid jumala abistavat kätt, sest päriselus on selliseid õnnelikke juhtumeid vähe. Aga midagi positiivset on vahepeal hea lugeda.
Samuti sain suurendada enda sõnavara tolleaegsete sõnadega.
"Tuisk" jutustab armunutest, kes plaanisid kodust põgeneda, et laulatada kirikus ja hakata elama oma ette. Põgenemise ajal noormees Vladimir eksis ära tuisu tõttu samal ajal, kui neiu Maria ootas teda kannatlikult kirikus. Ära oli eksinud veel üks mees, Burmin, kes juhuslikult sattus kirikusse ja abiellus Mariaga. Pärast laulatust läksid nende teed koheselt lahku.
Maria oli pikka aega haige. Vladimir samal ajal ütles temast lahti ja läks sõjaväkke.
Pärast isa surma kolis Maria koos emaga mujale, kus olid tal palju meesaustajaid. Üks mees jäi talle silma ja juhuse kombel oli see mees just see, kellega ta aastaid tagasi abiellus juhuslikult tuisu ajal.
"Preili-talutüdruk" jutustab mõisapreili Liisast, kelle elu oli igavavõitu. Tema toatüdruk Nastja tekitas temas soovi tutvuda noormehega, kes oli tema naaber. Kahjuks nende isad ei sallinud üksteist ja see tutvumine oli raskendatud. Liisa otsustas muuta ennast sepatütreks ja mängida Alekseiga, et elu huvitamaks muuta. Mäng muutus reaalsuseks ja nad armusid üksteisse. Noormehel oli mõttes sepa-"Liisaga" abielluda, aga samal ajal tahtis ta isa panna päris Liisaga abielluda, sest nende isad leppisid ära. See tähendab, poiss ei teadnud, kes on mõisapreili ja kas sepatütrena tutvustanud neiu on ikka sepatütar.
Liisa naabrimees koos oma pojaga külastasid neid ühe korra. Liisa riietus ümber ja meikis ennast nii, et Aleksei ei tundnud teda ära. Neiu maskeraadi korraldamise põhjuseks oli kartus, et ta vastasel juhul ei saagi teada, kas Aleksei abielluks temaga ilma tingimusteta või mitte.
Vahepealne on juba meelest läinud, aga lõpus Alekseil oli asja Liisa juures, kus ta avastas, et sepatütar on hoopis mõisapreili.
Jutustused oli kergesti loetavad ja põnevad, sest ei osanud eriti ette aimata, mis võib juhtuda järgmistes lõikudes. Kõik jutustused sisaldasid jumala abistavat kätt, sest päriselus on selliseid õnnelikke juhtumeid vähe. Aga midagi positiivset on vahepeal hea lugeda.
Samuti sain suurendada enda sõnavara tolleaegsete sõnadega.
Subscribe to:
Posts (Atom)